Deanu ja Várjjat museasiida
Tana og Varanger museumssiida
Várjjat Sámi Musea
Varanger Samiske Museum
Deanu Musea
Tana Museum / Teno museo
Ä´vv Saa´mi mu´zei
Ä´vv Skoltesamisk museum
Saviomusea
Saviomuseet
 

Mártena ma?imuš mearramátki: rávggaid ja jámežiid soahti
Happy Halloween!
Gula dahje loga muitalusa gopmiid birra Ceavccegeaðggis!
Gula dahje loga:

Mártena ma?imuš mearramátki: rávggaid ja jámežiid soahti

Johan Johnsen Aikio ?állán Just Qvigstad (1927: 361–63) ovddas.

 

O

ktii vulggiiga vieljaš guovttos Márten ja Ánde ?ak?at ?áhcesullui guliiguin goabbatge fatnasiin. Manadettiin lei hirbmat šiega dálki ja siivvus borjadat. Nuppi beaivve vulggiiga ruoktot. Eahketbeaivve bo?iiga Gohpi ovdii. De gah?ai hirbmat garra nuorttadat, ja Márten gopmánii Ceavccagea?g-njárgageah?ái ja heavvanii.

Ánde borjjastii meattá, muhto go dálki lei garas, de fertii Ánde orustit Ceavccagea?ggegohppái. Dasa cohkkuhii fatnasis ja vázzilii vutnii. Son lei aiddo Gurraluovttas go oaidná olbmo fiervvás boahtimin bajás su vuostái. Ánde ?uo??astii su vuordit, go son dovddai albmá – lei su viellja Márten!

Ánde vurddii Mártena. Go Márten bo?ii su lusa, de válddii su gie?a ja geassigo?ii fiervái ja dajai:

 – Go it viššan mu gádjut, de galggat mu mielde vuolgit mearrabodnái! De ?urvii Ánde:

– De boahttet dál veahkkin, buot dat geat leat hávddiid siste vuoi??adeamen! Márten ?urvii:

– Buot meara eallit, boahttet veahkkin! De šattai hirbmat šuvva gáttis ja šávva mearas; jámežat bukte gistostuhkaid vearjun, ja rávggat bukte stárraleakkáid. Jámežat sohte Ándde bealis, ja rávggat sohte Mártena bealis.


 Go guovssu šaddago?ii, de vulge jámežat eret, ja rávggat gu??e vearjjuideaset dasa, das go jámežat bihte bealiset, ja rávggat vuoittáhalle. Ánde beasai dáinna lágiin heakkas.

Báiki, gos jámežat ja rávggat dorro, goh?oduvvo ain dál ge Gurraluoktan, das go jámežat ja rávggat ?iev??astedje skur??u báikái.

Nuppi beaivve vulggii Ánde fatnasis viežžat ja go bo?ii dan báikái, de ledje das gistofiellostuhkat ja stárraleakkat nu olu, ahte ii lean oba gállimis ge. Ánde goark?ui bajás ja ceggii muitogea?ggi dasa, ja dat gea?gi otná dan beaivvi ge goh?oduvvo Ceakkisin[1], ja báiki goh?oduvvo dan gea?ggi mielde Ceavccagea?gin, das go gea?gi lea muitun das, go jámežat leat ceavzán ealli olbmo bealis. Muhto dárogillii goh?oduvvo Mortensnes, das go Márten lea dan njárgageah?ái sorbmašuvvan.

Ceavccagea?ggi birra mun lean gullan boares áhku muitaleamen jagis 1864 (lea navdimis Aikio gii dadjá dán; doaim.).

 

Doaimmaheddjiid kommentára: Juolgenohtat lea Qvigstad ?állán; o??a sámi ?állinvuogis ?állo namma ná: Ceavccagea?gi(ceavcca = dat mii báhcá go ráhkada guolevuoja).



[1] Ceakkis mearkkaša ceakkogea?gi. Lei dolin sieidi. Muitaleaddji suorggida Ceavccagea?gi-nama ceavzit-sánis.




Almmuhan: 30.10.2020 av Mia Krogh